Äsja algas uus õppeaasta. Haridusasutuste pidajad ja juhid on, kes rohkem, kes vähem, õppeperioodiks valmis. Igapäevase hariduselu korraldajad on hõivatud õppekavade ja arengukavade uuendamise, õpetajate värbamise ja tööülesannete jaotamise, õppehoonete nüüdisajastamise, õpilastranspordi korraldamise ja palju muu olulisega. Ühine eesmärk on luua õpilastele parim võimalik õpikeskkond. Riigikogu, Vabariigi Valitsus ning Haridus- ja Teadusministeerium on samuti pingutanud. […]

Jaanuaris saatis haridus-ja teadusministeerium “uue aasta kingituseks” linnadele ja valdadele ja paljudele teistele haridusvaldkonnas tegutsevatele organisatsioonidele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Linnad ja vallad palusid ministeeriumilt eelnõu tagasisidestamiseks ajapikendust, põhjendades seda sisuliste arutelude pidamise vajadusega oma õpetajate, koolijuhtide ja koolipidajate esindajatega. Ministri teerullipoliitika kinnituseks täiendavat aruteluaega ei antud. Ja ministri vaates: miks peakski? Seletuskirjas

10. jaanuaril ilmus ajalehes Postimees artikkel «Koolijuhid näevad Eesti 200 plaani taga nad volikogust välja jätta usaldamatust», mille peategelane oli Kose gümnaasiumi direktor ja vallavolikogu esimees Martin Medar. Viimane märkis: «On arusaamatu, miks koolijuhte peaks diskrimineerima nende ameti pärast.» Demokraatlikus riigis on igal inimesel õigus mõelda ja öelda, mis on tema arvates diskrimineerimine ja mis

Lugesin hiljuti Lääneranna vallakodaniku Rait Maruste artiklit „Uus koolihoone iseenesest ei taga veel kvaliteetset haridust“ ja  mulle  tuli meelde paljustki spordimaailmas  kasutatud ütlus: „Usud või ei usu- igal juhul on sul õigus“. Miks see ütlus on oluline? Sest kui meil puudub usk, et suudame luua kogukonna koostöös oma lastele parimat õppekeskkonda, siis oleme omavalitsuse ja

Õpetajate streik tõstatas rohkem küsimusi, kui andis vastuseid. Paljud küsimused näitavad, et me ei ole hariduse korraldamisel ikka veel saanud lahti nõukogudeaegsest taagast. Riigikord ja õpikäsitus on muutunud, aga hoiakud ja arusaamad õpetaja töö- ja palgakorralduses on visad muutuma. Alustame kõige olulisemast. Miks meil on jätkuvalt üldhariduskoolides kasutuses töö- ja palgapõhimõtted, mis muudavad õpetaja loovast

Aasta 2023 õppejõu laureaat Grete Arro ütles paari aasta taguses raadiosaates “Puust ja punaseks”, et hea õpetaja on see, kes on avatud ja uudishimulik. Õpetaja teab, et õpilase areng on alati võimalik ja pikas perspektiivis on tema tööl suur mõju. Tunnustatud õppejõu kulda väärt sõnadel oleks enam positiivset mõju õpetajaks õppijate järelkasvule ning selles ametis

Haridusvõrgu tehtud või tegemata jäänud otsused mõjutavad õppekvaliteeti, õpetajaks õppijate kooli jõudmist ja püsimist enam, kui arvata oskame, mistõttu tuleks kohalikelt omavalitsustelt nõuda otsusteni jõudmist ka siis, kui on vaja teha ebapopulaarseid, kuid tulevikku vaatavaid otsuseid, kirjutab Piret Sapp. Juba kümme aastat tagasi tõdes endine riigikontrolör ja praegune Eesti president Alar Karis riigikontrolli aastaraportis, et

ERRis ilmus ajakirjanik Mirjam Nutovi arvamuslugu “Erakoolide jätmine omavalitsuse meelevalda on ohtlik“. Tekstist kumab läbi mure, et seadust luues on tehtud rumalaid otsuseid ja et kohalikud omavalitsused on erakoolide suunas kirveid loopivad hirmuäratavad olendid. Hirmul on suured silmad, eriti kui selgitused jäävad pinnapealseks. Miks on kohalike omavalitsuste ja erakoolide pidajate koostöö vajalik? Kohalikul omavalitsusel on