10. jaanuaril ilmus ajalehes Postimees artikkel «Koolijuhid näevad Eesti 200 plaani taga nad volikogust välja jätta usaldamatust», mille peategelane oli Kose gümnaasiumi direktor ja vallavolikogu esimees Martin Medar. Viimane märkis: «On arusaamatu, miks koolijuhte peaks diskrimineerima nende ameti pärast.»
Demokraatlikus riigis on igal inimesel õigus mõelda ja öelda, mis on tema arvates diskrimineerimine ja mis mitte. Erinev kohtlemine ei ole aga alati diskrimineerimine. Teatud juhtudel on erinev kohtlemine lubatav või isegi nõutav, kui sellel on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud, eriti Postimehe artikli peategelase Medari näitele tuginedes.
Medari ühiskondlikus aktiivsuses ei saa kindlasti kahelda. Ta istub kahe tooli peal, olles samal ajal tegev nii volikogu esimehena kui ka valla hallatava asutuse juhina. Kui tuua paralleele erasektoriga, saab öelda, et Medar on nii nõukogu esimees kui ka juhatuse esimees. Erasektoris on selline juhtimine välistatud ja õiguslikult lubamatu just seetõttu, et välistada rollikonflikte. Kohalikus omavalitsuses on see praegu kahjuks lubatud.
Volikogu esimehe ametikoht on olnud Medarile justkui päästerõngas, sest eelmine Kose vallavalitsuse koosseis seadis koolijuhile selged ootused organisatsiooni juhtimiseks ja arendamiseks, mida kahjuks Medar kooli direktorina täita ei suutnud (või ei osanud, tahtnud, julgenud…). Nii saigi koolijuhist poliitiline ülejooksik uude võimuliitu, kus koolijuht on volikogu esimehena vallavanema ehk oma tööandja ülemus, samal ajal, kui töölepingu on koolijuhi ülesannete täitmiseks sõlminud vallavanem.
Kahel toolil istumine ei ole Medarile raske – jagab ülesandeid nii oma tööandjast vallavanemale kui ka iseendale. Näiteks saab ta vallavalitsust suunata, kui palju Kose gümnaasium peaks eelarvest raha saama, sh teiste Kose valla haridusasutuste või teiste avalike teenuste arvelt.
Kui peame oluliseks kohalike omavalitsuste arengut, ausat ja avatud valitsemist, ei tohiks me lubada rolli- ja huvide konflikti jätkumist linnades ning valdades isegi siis, kui seda õigustatavad hallatavate asutuste endi juhid, et nemad ongi kõige aktiivsemad ja pädevamad inimesed valdkondlikke otsuseid volikogu tasandil langetama.
Kõikidel teema üle arutlejatel, nii kohalikul kui ka riigi tasandil, soovitan enne arvamuse kujundamist lugeda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõu seletuskirja. Selles on hästi kirja pandud, miks hallatavate asutuste juht volikokku kuuluda ei tohiks ja kinnitab eelnevalt kirjutatut:
«KOKSi paragrahv 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 ehk uue volikogu liikme volituste peatumise alusega – volikogu liikme volitused peatatakse seadusemuudatuse jõustumisel ka siis, kui ta on kinnitatud KOVi ametiasutuse hallatava asutuse juhiks. Tegemist on uue volikogu liikme passiivse valimisõiguse riivega, mille eesmärk on vältida hallatava asutuse juhi ja volikogu liikme rolli ühitamisest tulenevat rolli- ja võimalikku huvide konflikti.
Hallatava asutuse juhi puhul võib välja tuua kahte liiki rollikonflikti:
- Hallatav asutus (nagu nimigi ütleb) allub valla- või linna ametiasutusele. Hallatava asutuse juhi kandidaadi esitab valitsusele ja sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea (KOKS, paragrahv 50 lõike 1 punkt 7). Samuti teeb vallavanem või linnapea vallavalitsusele ettepaneku asutuse juhi kandidaadi ametist vabastamiseks. Vallavanem või linnapea täidab teisi tööandja kohustusi. Vastavalt KOKSi paragrahv 661-le korraldab valitsus hallatava asutuse juhi suhtes teenistuslikku järelevalvet. Volikogu liikmena on hallatava asutuse juhil vahetu mõju valitsuse üle ja pelgalt praegu kehtiv keeld kuuluda revisjonikomisjoni koosseisu seda vastuolu ei kõrvalda – asutuse juhi otsused volikogus võivad seetõttu olla kantud isiklikest huvidest (nt töökoha säilitamine, järelevalve vältimine vms). Teoreetilises olukorras, kus nt hallatava asutuse juhi häälest sõltub volikogu usaldus valitsusele, loob see reaalse rollikonflikti.
- Teine rollikonflikt seondub asjaoluga, et volikogu liikme staatus loob olukorra, kus asutuse juhil võib tekkida soov langetada volikogus otsuseid mitte avaliku huvi, vaid asutuse ja ka isiklikest huvidest lähtuvalt (nt eelarveprotsessis oma asutuse huvide esikohale seadmine, selle asemel, et juhinduda tervikpildist). Sarnast rollikonflikti ei ole aga hallatava asutuse töötajal, kelle tööandjaks ei ole otseselt ei volikogu ega valitsus.»
Artikli autor: endine Kose valla Ardu Kooli direktor Piret Sapp (ei kuulu ühtegi poliitilisse erakonda)
Lisainfoks: Triigi teataja postitus Facebookis