Jaanuaris saatis haridus-ja teadusministeerium “uue aasta kingituseks” linnadele ja valdadele ja paljudele teistele haridusvaldkonnas tegutsevatele organisatsioonidele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Linnad ja vallad palusid ministeeriumilt eelnõu tagasisidestamiseks ajapikendust, põhjendades seda sisuliste arutelude pidamise vajadusega oma õpetajate, koolijuhtide ja koolipidajate esindajatega.
Ministri teerullipoliitika kinnituseks täiendavat aruteluaega ei antud. Ja ministri vaates: miks peakski? Seletuskirjas on ju viidatud, et eelnõu koostamise üks argument oli haridusleppe allkirjastamine, millele “kõik osapooled” alla kirjutasid. Kui leppele alla kirjutanuid on 79 omavalitsusest üheksa, siis võiks ministril olla piinlik eelnõu vajadust haridusleppe alla kirjutamisega põhjendada.
Seaduseelnõu ei lahenda hariduse võtmeprobleeme
Seletuskirjast loeme, et eelnõu taotlus ehitada uuesti üles nõukogudeaegne õpetajate karjäärimudel ning suurendada koolipidajate ja koolijuhtide haldus-ja finantskoormust haridusvaldkonna põhitegijate ehk õpetajate ja koolijuhtide värbamisel ja hindamisel, justkui lahendaks Eesti hariduse võtmeprobleemid.
Haridus-ja teadusministri tegevusi ja avalikke väljaütlemisi jälgides saab üha enam kinnitust, et hariduse võtmeprobleemide lahendamise asemel, milleks on õpetajate palgakasv ja õpetajate järelkasv1, tegeletakse asendustegevustega.
Õpetajal, koolijuhil, omavalitsusjuhil, ettevõtjal ja lapsevanemal on võime koalitsioonilepingus kirjutatut lugeda ja selle tähendust mõista. Koalitsioonilepingu tegevusprogrammi2 punkt 4.1.2 ütleb, et valitsusparteide ühine huvi on suurenda õpetajate töötasu 120 protsenti eesti keskmisest palgast.
Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse eelnõu õpetajate palgakasvu ei tõota. Ka riigieelarve strateegias ei ole järgmise nelja aasta perspektiivis sellekohast kinnitust.
Palgakasvu lootus säilib heal juhul vaid ca 15-20 protsenti kogenud õpetajatest, kellele omistatakse eelnõu järgi vanemõpetaja või meisterõpetaja kompetentside tõendamise eest õpetaja töötasu alammäärast 10–30 protsenti kõrgem hinnasilt. Eelnõus kavandatav vanemõpetaja palgatase on enamikel õpetajatel (2000 eurot brutopalgana) juba praegu koolipidajate poolt tagatud. 2024. aasta kümne kuu õpetajate keskmine palk oli alla 2000 euro vaid 15 omavalitsuses3.
Minister on omavalitsustega kohtudes väitnud, et raha formaalse riikliku õpetaja karjäärimudeli rakendamiseks on kavandatud isegi rohkem, kui tegelikult vaja. Sellest saab järeldada, et õpetajaid, kes seda n-ö lamedat karjääriredelit pidi soovivad üles ronida, palju ei ole. Eelnõu seletuskirjas ei ole mitte ühtegi rahanumbrit, täielikult puudub ka finantsmõjude analüüs.
Üllatun, et haridusministri kõrval olevad koalitsioonipartnerid on rahvakeeles öelduna vait kui sukad. Ju siis ei ole ei ole siiani peetud koalitsioonis arutelu teemal, kas Kristina Kallase tegevus ikka toetab koalitsioonilepingus kokku lepitud sihte muuta haridussüsteemi õppijast lähtuvalt paindlikumaks ja suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat.
Ministri plaan peletab õpetajate järelkasvu
Koalitsioonilepingu tegevuskava 4.1.3 ütleb, et “pöörame eritähelepanu õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisele”.
Eelnõu kohaselt võib edaspidi kvalifikatsioonile mittevastava õpetajaga sõlmida mitte ühe, vaid kuni kolmeaastase lepingu. See idee on üks väheseid eelnõus olevaid punkte, mis väärib toetust. Paraku tõmbavad sellele punktile “kolinal vee peale” õpetaja jäika riiklikku karjäärimudelit kehtestavad seadusesätted. Nimelt on lubatud peale seaduseelnõu heaks kiitmist näiteks samaaegselt ülikooli õpetajakutset omandavale ja koolis õpetavale õpetajale (st kvalifikatsioonita õpetajale) maksta kuupalka 820 eurot.
Väljavõte seletuskirjast: “Edaspidi kehtib Vabariigi Valitsuse määrusega fikseeritud (põhikooli ja gümnaasiumi) õpetaja töötasu alammäär üksnes kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele. See tähendab seda, et väga paljusid isikuid, kes õpetajana põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad, enam riigi poolt fikseeritud õpetaja töötasu alammäär ei puuduta. Ühtlasi tähendab see ka seda, et nende isikute jaoks üks oluline töösuhtega seonduv garantii kaob. Kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate jaoks kehtib edaspidi sama töötasu alammäär, mis kõigile teistele töölepingu alusel töötavatele isikutele ehk hetkel Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määrus nr 113 “Töötasu alammäära kehtestamine”. Hetkel on riiklikuks töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 820 eurot.4
Sellise mõttevälgatuse peale saab vaid käsi kokku lüüa ja pomiseda mõttes peaminister Kristen Michali riigikogus välja öeldud kuulsaks saanud mõttetera.
Käesoleval aastal on Eesti hariduse infosüsteemi andmetel kvalifikatsioonita õpetajate osakaal 24 protsenti ehk 4210 õpetajat. Võrreldes eelmise aasta statistikaga, mis on eelnõus kirjas, on kvalifikatsioonita õpetajate osakaal kasvanud lausa kaks protsenti. Kvalifikatsioonita õpetajate osakaal on keskmisest kõrgem ka paljudes riigi pidamisel olevates koolides.
Kas see tähendab, et ka kõikidele allolevas tabelis olevatele riigikoolide õpetajatele lubab minister edaspidi lahkelt maksta kuupalka 886 eurot? Ja rakendab iseenda pidamisel olevatele koolidele sunniraha nõuet, et neid n-ö trahvida, sest kvalifikatsioonile vastavate õpetajate arv ei ole ministeeriumi tõlgendusel “piisav”?
| Riigi pidamisel oleva üldhariduskooli nimetus | Kvalifikatsiooninõuetele vastavus, % | |
|---|---|---|
| Ei | Jah | |
| Nurme Kool | 57% | 43% |
| Kammeri Kool | 50% | 50% |
| Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium | 50% | 50% |
| Rae Gümnaasium | 45% | 55% |
| Ahtme Kool | 45% | 55% |
| Porkuni Kool | 42% | 58% |
| Sillamäe Eesti Põhikool | 36% | 64% |
| Kohtla-Järve Gümnaasium | 34% | 66% |
| Kohtla-Järve Järve Kool | 34% | 66% |
| Maarjamaa Hariduskolleegium | 34% | 70% |
| Valgamaa Kutseõppekeskus* | 33% | 67% |
| Saue Riigigümnaasium | 30% | 70% |
| Valga Jaanikese Kool | 29% | 71% |
| Kiviõli Riigikool | 29% | 71% |
| Paide Gümnaasium | 29% | 71% |
| Tabasalu Gümnaasium | 27% | 73% |
| Viimsi Gümnaasium | 26% | 76% |
| Ämmuste Kool | 25% | 75% |
| Kiigemetsa Kool | 25% | 75% |
Allikas: EHIS * õpe ka üldhariduse õppekaval
Kas haridusministri ja koalitsioonipoliitikute ettepanek riigikogule on kiita heaks põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus ja lahendada õpetajate järelkasvu nii, et enam kui 4000 õpetajale hakatakse edaspidi maksma Eesti alampalka?
Haridusvaldkonna juhtimine on Eesti 200 ministri Kristina Kallase ajal langenud üha enam kreeni. Kahjuks on sellele kaasa aidanud kõik koalitsiooni kuuluvad erakonnad. Või on see siis koalitsioonipartnerite osav manööver mitte eelnõusse sekkuda ja vajutada punane tuli sellele riigikogus ja lasta sellega haridust juhtival ministril ja Eesti 200 lihtsalt kõrbeda?
Loodan väga, et riigikogu liikmed mõistavad, et haridus-ja teadusministeeriumi esitatud seaduseelnõu on vähikäik Eesti haridusele. See võimendab õpetajate järelkasvu probleeme, kahjustab (on juba kahjustanud) õpetajaameti mainet, ei aita lahendada õpetajate palgakasvu küsimust, suurendab koolijuhtide ning koolipidajate haldus-ja finantskoormust ja vähendab hariduspõllul igapäevaselt tegutsevate osapoolte autonoomiat.
Autor: Piret Sapp